Kuidas mõista trükkplaadi ühendusskeemi? Kõigepealt mõistame kõigepealt rakenduse vooluringi diagrammi omadusi:

① Enamik rakendusahelaid ei joonista sisemist vooluahela plokkskeemi, mis ei ole skeemi äratundmiseks hea, eriti algajatele skeemi töö analüüsimiseks.

②Algajatele on integraallülituste rakendusskeemide analüüsimine keerulisem kui diskreetsete komponentide ahelate analüüsimine. Sellest tulenebki integraallülituste sisemiste vooluringide mittemõistmine. Tegelikult on hea skeemi lugeda või parandada. See on mugavam kui diskreetsete komponentide vooluringid.

③ Integraallülituse rakendusahelate puhul on diagrammi mugavam lugeda, kui teil on üldine arusaam integraallülituse sisemisest vooluringist ja iga kontakti funktsioonist. Seda seetõttu, et sama tüüpi integraallülitustel on seaduspärasused. Pärast nende ühiste joonte omandamist on lihtne analüüsida paljusid sama funktsiooni ja erinevat tüüpi integraallülituste rakendusskeeme. IC-rakenduste lülitusskeemide tuvastamise meetodid ja ettevaatusabinõud ning integraallülituste analüüsi ettevaatusabinõud hõlmavad peamiselt järgmisi punkte:
(1) Iga tihvti funktsiooni mõistmine on pildi tuvastamise võti. Iga tihvti funktsiooni mõistmiseks vaadake vastavat integraallülituse rakenduse juhendit. Pärast iga tihvti funktsiooni tundmist on mugav analüüsida iga tihvti tööpõhimõtet ja komponentide funktsiooni. Näiteks: teades, et viik ① on sisendviik, siis kontaktiga ① järjestikku ühendatud kondensaator on sisendi ühendusahel ja kontaktiga ① ühendatud vooluahel on sisendahelaks.

(2) Kolm meetodit integraallülituse iga viigu rolli mõistmiseks Integraallülituse iga viigu rolli mõistmiseks on kolm meetodit: üks on asjakohase teabe uurimine; teine ​​on integraallülituse sisemise vooluahela plokkskeemi analüüsimine; kolmas on integraallülituse rakendusahela analüüsimine Analüüsitakse iga viigu vooluahela omadusi. Kolmas meetod nõuab head vooluringi analüüsi alust.

(3) Vooluahela analüüsi etapid Integraallülituse rakenduse vooluahela analüüsi etapid on järgmised.
① Alalisvooluahela analüüs. See samm on peamiselt mõeldud vooluringi analüüsimiseks väljaspool toite- ja maanduskontakte. Märkus. Kui toiteallika kontakte on mitu, on vaja eristada nende toiteallikate vahelist seost, näiteks seda, kas tegemist on eel- ja järelahela toiteallika kontaktiga või vasakpoolse toiteallika kontaktiga. ja õiged kanalid; mitmekordseks maandamiseks Sel viisil tuleks ka kontaktid eraldada. Remonditöödel on kasulik eristada mitut toitetihvti ja maandustihvti.

② Signaali edastamise analüüs. Selles etapis analüüsitakse peamiselt signaali sisend- ja väljundtihvtide välist vooluringi. Kui integraallülitusel on mitu sisend- ja väljundviigu, tuleb välja selgitada, kas tegemist on esi- või tagumise astme väljundviiguga; kahe kanaliga ahela jaoks eristage vasaku ja parema kanali sisend- ja väljundviigud.

③ Teistest kontaktidest väljaspool olevate vooluahelate analüüs. Näiteks negatiivse tagasiside tihvtide, vibratsiooni summutavate tihvtide jms väljaselgitamiseks on selle etapi analüüs kõige keerulisem. Algajate jaoks on vaja tugineda kontakti funktsiooni andmetele või sisemisele vooluahela plokkskeemile.

④Pärast teatud võimet pilte ära tunda, õppige kokku võtma erinevate funktsionaalsete integraallülituste kontaktidest väljaspool olevate vooluahelate reeglid ja omandage see reegel, mis on kasulik piltide tuvastamise kiiruse parandamiseks. Näiteks sisendviigu välise vooluringi reegel on: ühendage eelmise ahela väljundklemmiga läbi ühenduskondensaatori või ühendusahela; väljundviigu välise vooluringi reegel on: ühendage järgneva vooluahela sisendklemmiga läbi ühendusahela.

⑤ Integraallülituse sisemise vooluahela signaali võimendamise ja töötlemise protsessi analüüsimisel on kõige parem tutvuda integraallülituse sisemise vooluahela plokkskeemiga. Sisemise vooluringi plokkskeemi analüüsimisel saab signaali ülekandeliinil oleva noolenäidu abil teada, millises vooluringis on signaali võimendatud või töödeldud ning millisest kontaktist väljastatakse lõppsignaal.

⑥ Mõnede peamiste katsepunktide ja integraallülituste alalispinge reeglite tundmine on vooluahela hooldamisel väga kasulik. OTL-ahela väljundis olev alalispinge on võrdne poolega integraallülituse alalisvoolu tööpingest; alalispinge OCL-ahela väljundis on 0 V; alalispinged BTL-ahela kahes väljundotsas on võrdsed ja see on võrdne poolega alalisvoolu tööpingest, kui toiteallikaks on üks toiteallikas. Aeg võrdub 0 V. Kui takisti on ühendatud integraallülituse kahe viigu vahele, mõjutab takisti nende kahe kontakti alalispinget; kui kahe tihvti vahele on ühendatud mähis, on kahe viigu alalispinge võrdne. Kui aeg ei ole võrdne, peab mähis olema avatud; kui kondensaator on ühendatud kahe viigu või RC-seeria ahela vahele, ei ole kahe kontakti alalispinge kindlasti võrdne. Kui need on võrdsed, on kondensaator rikkis.

⑦ Tavaolukorras ärge analüüsige integraallülituse sisemise vooluringi tööpõhimõtet, mis on üsna keeruline.